EELMISTE ELUDE KONSTELLATSIOON

Meie elus üha korduvate teemade ja justkui kogu elu läbivate õppetundide taga ei pruugi alati olla psüühe kogemused ega ka suguvõsas tervendamata jäänud emotsionaalne energia. Alateadlikud ellujäämisstrateegiad ja uskumussüsteemid võivad olla seotud hoopis meie eelmiste kehastustega. Oma isiklikust kogemusest võin kinnitada, et eelmise elu teemaga seotud energia võib olla väljal sama tugev nagu olukord leiaks aset siin ja praegu, mitte kauges minevikus.

Kuidas see võimalik on?

Inimese areng toimub morfogeneetilises väljas oleva info kaudu. Läbi morfilise resonantsi, mis on mälu fundamentaalne printsiip looduses, toimub ühendus sarnaste väljade vahel. See tähendab, et välja struktuuril on akumulatiivne mälu, mis põhineb liigiga minevikus juhtunul. Kui mõelda, et meie väljas on olemas info absoluutselt kõige kohta, mis inimliigiga on kunagi juhtunud, siis loogiline järeldus on see, et meid võivad mõjutada asjad, mis juhtusid meie eelkäijatega mistahes liinis või põlvkonnas, aga ka meie enda eelmistes eludes kuni päris inimajaloo alguseni välja. See on niivõrd suur kogus infot, et inimese aju ei suuda seda hoomata. Kui suudaks, läheksime hulluks.

Õnneks on inimese aju loodud nõnda, et see toimib nagu raadiosaatja ja -vastuvõtja, häälestudes vaid teatud signaalidele morfogeneetilises väljas. Kui miski meis resoneerub, saab impulsi närvisüsteem, edastab teabe ajule, kes infot töötleb ja tõlgendatud info kehasse tagasi saadab.  

Millised signaalid me siis kinni püüame? Esiteks need, mis aitavad meil liigina areneda. Konstellatsioonimeetodi raames peame aga eelkõige silmas infot, mis mõjutab emotsionaalkeha. Nendeks on signaalid, mis resoneeruvad meie närvisüsteemis psüühe varasemate kogemustega. Teiseks need, mis on tuttavlikud tänu epigeneetilistele eeldustele põlvkondadeüleselt. Kolmandaks need, mis on meie hinge jaoks olulised.

Kui Sinu hinge varasem kogemus mõnes eelnevas kehastuses on seotud tugeva emotsionaalse laenguga - näiteks vandusid või tõotasid midagi kogu hingest, siis on tõenäoline, et valid hingena praeguses elus sarnaseid olukordi. Närvisüsteem püüab tuttavliku signaali väljalt kinni ja saadab töötlemiseks ajju. Ajus kinnistub see hinge kogemusi arvestades hoiakuna või uskumussüsteemina, mis võib olla kaunis jäik ja piirav ning takistada eluenergia vaba voolu.

Mitmesuguste vannete andmine kuulub ka tänapäeval ühiskonnas väljakujunenud traditsioonide alla, nt ametivanne, sõdurivanne, kohtus vande all tunnistamine, abieluvanne jne. Paljud vanemas ajastus sõlmitud hingelepingud, antud vanded ja tõotused on aga siduvama energiaga, sest vastasid tolleaegsetele moraalinormidele, mil valikuvõimalusi ja vabadust oli tunduvalt vähem. Hirm saada kogukonnast välja heidetud võrdus surmahirmuga, sest rasketes oludes ei olnud võimalik enamasti üksi ellu jääda. Hirmust hukkamise või hukkumise ees oleme hingetasandil olnud kunagi kõigeks valmis. Vandeid andsid kõik, olenemata seisusest: mungad, preestrid, rüütlid, sõdurid, tavainimesed jt. Meie lingvistikas ja kirjanduses võib leida hulgaliselt vande andmisega seotud väljendeid: „vaikin nagu haud“, „tõotas vandes“, „andis oma südames vande“, „kinnitas seda vandega“, „teda seob pühalik vanne“, „ta püsib oma vande juures“, „vanne kohustab“, „võttis vande“, „vaikimisvanne“, „ustavusvanne“, „truudusvanne“, „armuvanne“, „tõotusvanne“, „kirikuvanne“, „kirik ähvardas ta vande alla panna“, „süümevanne“, „valevanne“, „tõotan pühalikult, et ei murra vannet, mis Jumala nimel ja püha risti juures antud“ jne.

Emotsionaalne tõotus kellegi teise eest surma minna võidi kinnitada ka verega (verevendlus). Süütuse, ustavuse, eluaegse pühendumise ja truuduse pühalikke tõotusi kinnitati vandega Jumala palge ees ja see oli inimestesse maast madalast sisse programmeeritud tegevus.

Läbi inimkonna ajaloo on inimesed siduvaid vandeid andnud ka tugevate emotsionaalsete laengute pealt, kui elus on midagi halba juhtunud. Nt tõotus mitte kunagi enam abielluda; mitte kunagi enam kedagi usaldada, mitte kunagi lapsi saada, jne. Kunagised vanded ja tõotused, mis tänases elus enam ei päde, võivad olla nii tugeva energiaga, et jäävad meid mõjutama jäikade alateadlike energeetiliste blokeeringutena järgmistes kehastustes ja inimene tõepoolest ei leia oma elus armastust või ei saa lapsi või tunneb, et mitte keegi ei mõista teda.